Haldusreformi lähtekohad pandi paika

IRLi esimees Urmas Reinsalu selgitas, et  järgmise aasta esimeseks juuliks luuakse haldusreformi seadus, millega pannakse paika selged kriteeriumid, mille järgi hakatakse omavalitsusi liitma. Muuhulgas tehakse ka koos täiendavate soodustustega vabatahtliku ühinemise periood kuni järgmiste kohalike omavalitsuste volikogude valimisteni aastal 2017.

Reinsalu ütles, et reformi eesmärgiks pole mitte halduskorraldus iseenesest, vaid see, et omavalitsused oleksid võimelised pakkuma paremaid teenuseid oma elanikele. SDE esimees Sven Mikser lisas, et täpsed kriteeriumid, mille järgi omavalitsusi liitma hakatakse, vajavad veel paikapanemist. „See ei saa kindlasti lihtne töö olema,“ ütles ta.

Peaminister Taavi Rõivas lisas, et haldusreformi elluviimine jääb peaministri vastutusalaks ja pole plaanis, et sellega hakkaks tegelema mõni kindel portfellita minister. Plaani hakkab aga välja töötama siseministeerium, kellel on Rõivase sõnul selleks igati vastav kompetents olemas. Kui palju omavalitsusi kokku liidetakse pole veel otsustatud. „Mingit arvulist eesmärki me seadnud pole. Erinevates maakondades saab see erinev olema,“ ütles ta, lisades, et reformile tuleb sisuliselt läheneda juba ainuüksi seetõttu, et mõnes maakonnas on mitu keskust.

Maksumuudatustes jätkuvalt segadus

Peale haldusreformi arutlesid erakonnad täna ka riigireformi küsimuste üle. Reinsalu ütles, et riigireformi põhiküsimus on kuidas muuta riigisektori ülalpidamist maksumaksjale mõistlikuks. „Lähtume põhimõttest, et peame suutma saavutada rohkem vähemaga,“ märkis ta. Uus valitsusliit kavatseb Reinsalu sõnul vähendada bürokraatiat ja regulatsioone ning suurendada erinevate ametkondade koostööd.

Erakonnad jätkasid täna õhtul arutlemist teemade üle, mis jäid valdkondade töörühmadest õhku. Samuti on veel vaja leida ühisosa maksuküsimustes. Rõivas ütles taaskord, et maksuküsimustes on veel erimeelsusi ja kuna lõplike kokkulepeteni pole veel jõutud, siis ei ütle nad ka poolikuid lubadusi välja. Ta lisas, et maksumuudatused vajavad põhjalikku mõjuanalüüsi. „Võin saladusloori avada aktsiiside näitel. Tõenäolislet jäävad nende määrade tõus umbes samma graafikusse kui seni,“ ütles Rõivas. Ta selgitas, et olulist aktsiisitõusu kiirenemist pole ette näha ja seda mitte niivõrd poliitilistel põhjustel, vaid sellepärast, et liiga järsu tõusu korral langeks maksulaekumine kasvava salaturu osakaalu tõttu.

Rõivas kinnitas, et läbirääkimiste laual on aga katteallikate näol olnud jutuks palju erinevaid maksumuudatusi.

Pühapäevaks loodetakse koondkokkulepet

Rõivas ütles, et kõnelustel peetakse homme pausi, et erakonnad saaksid ka isekeskis vaheseisude üle arutada. Plaan on kohtuda uuesti pühapäeval, mil loodetakse suuremates sõlmküsimustes kokkulepetele jõuda.

Rõivas nentis, et ei saa ignoreerida asjaolu, et uue nädala alguses koguneb avaistungile uus riigikogu, kes valib esimehe ja kaks aseesimeest. Tema sõnul eelistatakse mõistagi versiooni, kus on koalitsiooniläbirääkimisi pidavatel erakondadel võimalik riigikogu juhatuse valimistel esitada ühised kandidaadid. Kas selleni ka jõutakse, on Rõivase sõnul omaette küsimus.

Ühiste kandidaatide esitamiseks pole aga tema sõnul ilmtingimata vaja allkirjastatud koalitsioonilepet,vaid piisab kindlast veendumusest, et valitsusliit on võimalik moodustada. Ta lisas, et veel pole teada, millal kogunevad erakondade volikogud, kes peavad koalitsioonilepingu allkirjastamiseks selle heaks kiitma. Reformierakonna volikogul on Rõivase sõnul palutud selleks järgmise nädala alguses valmis olla. Ta lisas, et tähtaegadest on siiski olulisem lepingu kvaliteet ja on teada, et protseduurid, sh näiteks lepingu kirjutamine ise võtab aega.